AVALEHT KAEVUDE TELLIMINE TEENUSED PROJEKTE PERSONAL TASUB TEADA TRÜKISED ENGLISH  

Ohtlike jääkreostuskollete järelvalve ja kontroll

Jääkreostusest hakati Eestis rääkima vene vägede lahkumise perioodil, 90-ndate aastate esimesel poolel, kui nende poolt jäeti maha erinevaid saasteaineid. Hiljem laienes see mõiste ka tööstus-, põllumajandus- ja transpordi ettevõtete poolt tekitatud püsiva pinnase ja põhjavee reostuse kohta.

1995. a. valmis Keskkonnaministeeriumi tellimisel AS-s Maves kaks aruannet: “Eesti reostunud alade koondkataloog ja kaart. Tsiviilobjektid” ja “Eesti reostunud alade koondkataloog. Inventariseeritud endiste NL sõjaväeobjektide pinnasesaaste”. Eesmärk oli koondada teadaolev andmestik reostuskollete kohta, jaotada need ohtlikkuse alusel ja anda ettepanekud jääkreostuse likvideerimiseks.

Eesti Keskkonnastrateegias (koostatud 1997) on jääkreostus üks 10 prioriteetsest keskkonnaprobleemist. Püstitatud on eesmärk likvideerida tegevuse lõpetanud objektidest põhjustatud jääkreostus ja taastada rikutud maastikud. Eesti keskkonnastrateegia ellurakendamiseks on koostatud Eesti keskkonnategevuskava, mille Vabariigi Valitsus aktsepteeris 26. mail 1998. aastal.

Jääkreostuse probleemile on viimastel aastatel pühendatud suhteliselt vähe tähelepanu. Tänu keskkonnafirma AS Maves ja Keskkonnaministeeriumi koostööle on valminud uued jääkreostust käsitlevad tööd: “Ida-Virumaa jääkreostuskollete likvideerimise tegevuskava ja jäätmekava”, AS Maves, 2002,“Eesti jääkreostuskollete andmebaasi täiendamine ja investeeringute plaan”, AS Maves, 2002 ja “Ohtlike jääkreostuskollete järelvalve ja kontroll”, AS Maves, 2002, millest viimane jätkub ka 2003. aastal (“Ohtlike jääkreostuskollete järelvalve ja kontroll”, AS Maves, 2003), käsitledes asfaltbetooni tehaseid ja riiklike kütuseterminaale. Need aruanded annavad ülevaate jääkreostuse hetkeolukorrast ja taaskirjeldavad neid põhitõdesid, mida on vaja arvestada jääkreostuse probleemiga süstemaatiliseks tegelemiseks. Kõik need aruanded on saadaval Keskkonnaministeeriumis ja AS-s Maves.

Järgnevalt kahest aruandest – “Eesti jääkreostuskollete andmebaasi täiendamine ja investeeringute plaan” (lüh. Andmebaasid) ja “Ohtlike jääkreostuskollete järelvalve ja kontroll” (lüh. Järelvalve) kokkuvõtlikult:

Määratleti seni vastavas seadusandluses (Jäätmeseadus, Veeseadus) puuduv ohtliku jääkreostuskolde mõiste:

Ohtlik jääkreostuskolle on möödunud tegevuse (või tegevusetuse) tagajärjel tekkinud maa- ja veekeskkonna reostunud piirkond või keskkonda tõenäoliselt reostav ohtlike jääkainete kogum, mis on reaalseks ohuks ümbruskonna elanikele ja elusloodusele.

Koondati andmed üle 300 ohtliku jääkreostuskolde (edaspidi JRK) kohta. Selleks kasutati 1995. a. koostatud reostunud tsiviil- ja sõjaväealade koondkataloogi (neid oluliselt revideerides), keskkonnateenistuste nimekirju JRK likvideerimise kaasrahastamistaotluste kohta ja andmeid, mis on koondunud Eesti Keskkonnauuringute Keskusesse, AS EcoPro, AS Regio ja Eesti Geoloogiakeskuse kätte.

Kogu nimekirja piires eraldati kolm kategooriat JRK (Andmebaasid, ptk. 4.6 ja lisa 2.7):

I.     Eriti ohtlikud ulatuslikku keskkonnamõjuga jääkreostusobjektid

II.   Ohtlikud olulise keskkonnamõju või riskiga jääkreostusobjektid

III. Kohaliku tähtsusega jääkreostusobjektid ja hüljatud ohtlikud jäätmed

I kategooria objektid (13) tuleb lugeda eriti ohtlikuks, kuna siin on tegemist ulatusliku põhjavee reostusega (ühel juhul rannikumere kahjustamisega). Selliste alade ohutustamist koordineerib Keskkonnaministeeriumi veeosakond iga objekti kohta koostatava tööplaani alusel. Nende alade järelevalve peab tuginema riiklikule perioodilisele seirele.

II kategooria objektide (56) ohutustamist kontrollib Keskkonnaministeeriumi veeosakond maakondade keskkonnateenistuste kaudu.

III kategooria objektide (234) korrastamine on kohalike omavalitsuste pädevuses, kes saavad vajadusel metoodilist abi keskkonnateenistustelt. Omavalitsused esitavad informatsiooni oma jääkreostuskollete kohta keskkonnateenistusele, kes peab oma maakonna jooksvat nimekirja.

JRK jaotati erinevate kategooriate vahel keskkonnamõjude ohtlikkusel põhineva skaala järgi:

Mõju veekeskkonnale

Mõju põhjaveehaaretele. Asulate ja linnade veehaarded

Üksikkaevud

Risk põhjaveele üldiselt

Mõju olulistele veeelustiku elupaikadele

Mõju olulistele veekogudele

Risk pinnaveele üldiselt

Mõju õhule

Reostunud õhu tungimine elu- ja tööruumidesse

Reostuse levik saastunud tolmuga elupiirkondadesse

Tööstuspiirkondade õhu täiendav reostumine

Mõju pinnase kaudu

Otsese kokkupuute võimalus reostunud pinnasega (puhkealad, elutsoonid)

Toidu saastumine (põld, aiamaad)

Juhuslik kokkupuude saastunud alal

Kahe esimese kategooria JRK moodustavad riikliku tähtsusega nimekirja mis on seotud Eesti üldkaardiga. Riikliku tähtsusega JRK hulgast koostati 23-le infokaardid (Järelvalve, lisa 1), kus saab infot JRK omaniku, asukoha, asendi kohta veekogude ja veetarbijate suhtes, samas ka geoloogia, kaitstuse, reostuse iseloomu, ulatuse ning ohtlikkuse kohta. Märgitud on selle mõju joogivee varustusele ja edasise kontrolli vajadus ning selle sisu. 11 JRK (Aruküla, Keila-Joa, Kiviõli, Kohtla-Järve, Kärdla, Paldiski, Sillaotsa, Tapa, Tiitsu, Ämari ja Ääsmäe) kohta on koostatud digitaalsed kaardid reostunud ala piiridega koos olemasolevate ühisveevärgi veehaarete asukohtadega, oluliste pinnaveekogude ja lähimate majapidamistega.

Infokaartide koostamiseks inspekteeriti 8 JRK (Aruküla; Keila-Joa, Kärdla, Sillaotsa, Tapa, Tiitsu, Ämari, Ääsmäe) kohapeal ja võeti veeproovid elanike või veehaarete kaevudest ohtlike ainete määramiseks. Järgnevalt on toodud kokkuvõte JRK-te ülevaatusest, veeproovide analüüsitulemustest ja ettepanekutest riiklikult tehtava järelkontrolli või seire osas. Objekti nimetuse taga on märkus (I), kui see kuulub riikliku tähtsusega JRK I kategooriasse.

Aruküla põhjaveereostus (I) eksisteerib jätkuvalt, kuid ei oma esialgset teravust. Veetrasse on juurde ehitatud, kuid need ei hõlma veel aleviku lõuna ja kirde osa. Alevikus võeti veeproov ühisveevarustuse põhipuurkaevust PK-3 (katastri number 4638), mis asub JRK lõunaosas. Puurkaev avab ordoviitsiumi-kambriumi veekihi ja selle töötav osa asub sügavusel 56…77 m. Puurkaevu vesi vastab Sotsiaalministri määruse nr 82  (SOM määrus nr 82) järgi joogivee kvaliteedi näitajatele. Kontrollimata jäi indeeni olemasolu, mis on indikaatoraineks eelneva seire põhjal. Viimane seire toimus 1999. a.

Ettepanek on teha seiret aleviku keskveehaarde puurkaevudes, tihedusega üks kord aastas, kontrollides ka indeeni sisaldust. Sellistes JRK-s olevate vee-ettevõtete veelubadesse tuleb ohtlike ainete (siin: indikaatoraineks oleva indeeni) kontroll sisse kirjutada.

Keila-Joa raketibaasi JRK mõju kontrolliks põhjaveele valiti veeproovi võtmiseks a/ü Rita-2 ühisveevarustuse puurkaev, mis asub JRK-st lõunapool. Puurkaev avab ordoviitsiumi-kambriumi veekihi ja selle töötav osa asub sügavusel 25…48 m. Puurkaevu vesi vastab SOM määruse nr 82 järgi joogivee kvaliteedi näitajatele.

Teised veeproovid Keila-Joa raketibaasi JRK lähistelt võeti a/ü Gerbera erakaevust krundilt 13, mis asub JRK-st lõuna pool ning JRK lääne pool asuvast a/ü Salu-1 erakaevust krundilt 14. A/ü Gerbera kaevu vesi vastab joogivee nõuetele, raketikütuse komponenti ksülidiini ei avastatud. A/ü Salu-1 kaevu vesi vastab joogivee nõuetele, raketikütuse komponenti ksülidiini ei avastatud.

Kärdla linnast Ümarmäe katlamaja (I) JRK-st võeti 3 veeproovi, mille tulemuste järgi katlamaja vahetus ümbruses on reostus vähenenud (põhjavee lahkme alal), kuid püsib elanike kaevudes katlamajast põhjavee voolu suunas Nuutri oja poole. Samas ei ole reostus ka laienenud. Praeguseks pole katlamaja puurkaevu vesi enam Keskkonnaministri määruse nr 39 (KKMm nr 58) järgi reostunud ning vastab SOM määruse nr 82 järgi joogivee kvaliteedi näitajatele.

Teised veeproovid Kärdla linnas võeti JRK põhjaosast Hiiu tn 36 ja Põllu tn 15 erakaevudest. Puurkaevud avavad ordoviitsiumi veekihi. Põllu tn 15 puurkaevu vesi pole analüüsitud ainete osas KKMm nr 39 järgi reostunud ning vastab SOM määruse nr 82 nõuetele. Hiiu tn 36 puurkaevu vesi on tugevalt reostunud. Ohtlike ainete piirarvudest (KKMm nr 39 järgi) sisaldas kaevu vesi rohkem aromaatseid ühendeid, polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke (ligi 1000 korda rohkem) ja naftasaadusi (üle 100 korra rohkem). Elanikkond on varustatud veevärgiga ja veehaare asub JRK-st piisavalt kaugel.

Ettepanek on võimaluse piires teha reostuskoldes olevate kaevude puhastuspumpamine ja seejärel seireta 3…6 aastase perioodiga. Risk selliste objektide puhul on seirevõrgu puudumine ja olemasolevate elanike kaevude amortiseerumine aja jooksul, mis takistab seire läbiviimist tulevikus.

Sillaotsa ABT (I) jääkreostuskolde enamus mahutitest ja reostunud pinnasest on likvideeritud. Veeproov võeti vaatluspuuraugust katastri numbriga 19394, mis asub Paide uue veehaarde sanitaarkaitseala III vööndis. Põhjavesi sisaldas fenoole ja aromaatseid ühendeid, millest benseeni sisaldus ületas üle kahe korra KKM määruses nr 39 lubatud piirarvu ja 11 korda joogivees lubatu. Kloriidide sisaldus ületas SOM määruse nr 82 lubatud sisalduse joogivees ligi kaks korda. Nii benseen kui ka kloriidid on vees hästi liikuvad ja nende suur sisaldus on kindel ohumärk Paide veehaardele. Selle jõudmisel veehaardeni, võib vesi muutuda joogivee nõuetele mittevastavaks. Territooriumil on kaks puurkaevu, mille kasutus ja vee kvaliteet ohtlike ainete osas pole praegu selge.

Ettepanek on korraldada ohtlike ainete seire kooskõlas Paide veehaarde seireprogrammiga ja viia seda läbi niikaua kui probleem lakkab olemast. Territooriumil olevad puurkaevud tuleb otstarbe puudumisel tampoonida.

Kõik kasutusse jäävad rajatised peavad mööndusteta vastama keskkonnanõuetele. Territooriumil tegutsevate ettevõtete tegevuse vastavus keskkonnanõuetele vajab perioodilist kontrolli.

Tapa lennuvälja (I) JRK-s pole olukord muutunud. Veetrasside ehitus on linnas laienenud, lõppjärgus on uue veehaarde rajamine (Moe II) Valgejõe paremal kaldal. Veeproov võeti ühe pumpamisväljaku vaatluspuuraugust pärast vaba õlikihi eraldamist. Puuraugu vesi oli KKM määruse nr 58 järgi reostunud ja sisaldas üle vastavate piirarvude aromaatseid ühendeid (10…120x), naftaleeni (56x) ja naftasaadusi (10x), veel oli vees fenoole, klooritud fenoole, bifenüüle ja suhteliselt palju baariumi (670 mg/l). Analüüsitud aromaatsetest ühenditest puudusid benseen ja tolueen. Lennuväljal on rida endisi puurkaeve, mis oleks vaja tampoonida. Viimati on siin tehtud põhjavee riiklikku seiret 1999. a. ja puhastustöid 2000. a.

Ettepanek on kontrollida vee kvaliteeti ohtlike ainete osas iga kolme aasta järel kaasates linna veevarustuse lähimad puurkaevud.

Tiitsu ABT (I) territooriumil ei ole reostuse ulatust uuringutega selgitatud. Kontrolliks võeti veeproovid ABT enda puurkaevust (katastri nr 9922) ja vahetult territooriumist lääne pool olevast Tiitsu talu salvkaevust (SK-1). ABT puurkaevu vesi vastab analüüsitud komponentide (BTEX, fenoolid, PAH-d ja naftasaadused) osas SOM määruse nr 82 kvaliteedi näitajatele.

Tiitsu talu salvkaevu vesi sisaldab ksüleene, fenoole ja naftasaadusi. Selle vee kasutamine joogiveena pole võimalik. KKM määruse nr 39 järgi on põhjavesi rahuldavas seisundis.

Ettepanek on laiendada seirevõrku läheduses olevate talukaevude põhjal ja kontrollida ohtlike ainete sisaldust neis, eelkõige Rapla veehaarde pool, kuivõrd praegu on veeproovid võetud vaid naftasaaduste osas. On vaja teha pinnaseuuringud .

Ämari lennuvälja (I) endises kütuselaos toimuvad piiratud mahus puhastustööd, mida teostab AS EcoPro. Reostunud kvaternaari veekihil lähikonnas veetarbijad puuduvad. Viimati kontrolliti siin vee kvaliteeti 1993. a. Puuraugud seire tegemiseks on olemas. Lennuvälja drenaaž täitub suurveega kütuselaost pärit naftasaadustega ja selle väljavool toimub põhja suunas õhukese pinnakattega lubjakivi alale. Hetkel puuduvad andmed ohtlike ainete osas lennuvälja puurkaevust ja drenaaži väljavoolust. Halvem olukord on endise kütuse ümberpumpamissõlme ümbruses, mis tõenäoliselt ei kuulu enam Kaitseministeeriumile ja kus JRK on reostanud lähikonna kaevude vee. Siin on mahutite tühjendamise tööd veel lõpetamata.

Kuna selles piirkonnas on varem olnud probleeme sügavate puurkaevude vee kvaliteediga ja inimene tarvitab selle kaevu vett joogiks, valiti veeproovi võtmiseks kütuse ülepumpamisjaama lähistelt kod. Rätsepa talu puurkaev (PK-12). Kaevu vesi sisaldas minimaalselt fenoole (0,01 mg/l) ja klooritud fenoole 0,02

Ettepanek teha põhjavee seiret 1 kord kolme aasta jooksul lennuvälja ja kütus ümberpumpamissõlme puuraukudest, kontrollida ka lennubaasi enda puurkaevu ja lennuväljalt väljuva drenaaživee kvaliteeti ohtlike ainete osas. Veeproovid ohtlike ainete osas võtta ülepumpamisjaama ümbruse sügavatest puurkaevudest.

Ääsmäe põhjaveereostuse JRK-s valiti veeproovi võtmiseks Haljasmäe talu puurkaev (PK-24), mis asub JRK keskmes ja mille vees on varem olnud vähesel määral tolueeni. Veeproov ei sisaldanud aromaatseid ühendeid ega naftasaadusi ja vastab SOM määruse nr 82 järgi joogivee nõuetele. Teised JRK keskmes olevad kaevud on mittekasutamise tõttu amortiseerunud ja kasutamiskõlbmatud.

Jääkreostuse likvideerimise programmi edasiarenduse eesmärgiks on koostada kõigile riikliku tähtsusega JRK infokaardid koos geograafilise infosüsteemiga (GIS). Teave, mis Keskkonnministeerium selle tulemusel saab, võimaldab planeerida reostunud alade seiret, uuringuid ja puhastustöid ning rakendada vajalikke meetmeid jääkreostuse mõjude leevendamiseks. Peamine on, et info ei hävineks ja et ka üksikinimest arvestataks tema taotlustes puhtale joogiveele kui eluks kõige vajalikumale.

Teiste I kategooria JRK – Kohtla-Järve poolkoksi ladestus, Kiviõli poolkoksi ladestus, Sillamäe setteväljak, Balti EJ tuhaväljak 1 ja 2 ning Narva SEJ tuhaväljak – korrastamine toimub projektipõhiselt neid kasutatavate ettevõtete ja Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna koostöös. Moonaküla põhjaveereostuse ja Rakvere helikopterite lennuvälja JRK-te infokaartide koostamine on 2003. aasta töö programmis.

Kogu eelneva jääkreostuse problemaatikat valdab Keskkonnaministeeriumis veeosakond.

MATI SALU