Balti-Kiisa 220 kV ülekandeliinide renoveerimine 330 kV ülekandeliiniks keskkonnamõju hindamine. Kokkuvõte

Balti-Kiisa 220 kV ülekandeliinide renoveerimine 330 kV ülekandeliiniks keskkonnamõju hindamine käsitleb kavandatava õhuliini asukohaga kaasnevaid ehitusaegseid ja hilisemaid keskkonnamõjutusi.

OÜ Põhivõrk kavandab Balti-Kiisa 220 kV järjestikku paiknevate õhuliinide L209, L205, L 202 renoveerimist 330 kV üheks õhuliiniks L504. Renoveeritava elektriliini pikkus on 216 km ja see läbib nelja maakonna (sh 22 omavalitsusüksuse) territooriumi. Olemasolevad 220 kV pingega õhuliinid demonteeritakse terves ulatuses ning asendatakse 330 kV õhuliiniga.

Keskkonnamõju hindamise protsessis on otsustajateks kohalikud omavalitsused oma haldusterritooriumi piirides. Keskkonnamõju hindamise läbiviimist ei pidanud põhjendatult vajalikuks Toila ja Saksi vallavalitsused. Keskkonnamõju hinnati tervikuna kogu renoveeritava liini ulatuses.

Keskkonnamõju hindamise eesmärk on selgitada, hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevusega kaasnevat vahetut või kaudset mõju keskkonnale, kultuuripärandile, inimese tervisele, heaolule või varale, analüüsida negatiivsete mõjude vältimise või leevendamise võimalusi.

Õhuliiniga kaasnevate mõjude analüüsiks ja hindamiseks selekteeriti välja selle rajamisel ja ekspluateerimisel kaasnevad olulised keskkonnamõjud. Negatiivsetele mõjudele anti leevendusabinõud. Ehitustööde teostamise eelduseks on nende korrektne läbiviimine, töö teostajate teadlikkus tundlikest aladest ja objektidest, juurdepääsuteede korrastamine ning töö käigus tekitatud kahjustuste likvideerimine.

Positiivsed mõjud, mis ülekandeliini renoveerimisega kaasnevad on järgmised:

• vähenevad elektrivõrgu kaod,
• suureneb Põhja-Eesti piirkonna elektrienergiaga varustuskindlus,
• väheneb vanadest ja amortiseerunud kõrgepingeliinidest põhjustatud oht inimestele.

Negatiivsed mõjud ja nende leevendusabinõud on järgmised:

Mõju kaitsealustele taimedele, kaitsealustele üksikobjektidele, kaitsealadele, ajutiste piirangutega aladele:

• ehituse käigus taimede kasvukohta võimalik kahjustamine,
• kaitsealuste üksikobjektide võimalik kahjustamine,
• kaitsealade (sh maastikukaitsealad, loodushoiualad, linnuhoiualad jt) võimalik kahjustamine.

Leevendusabinõud:

• töö teostajate informeerimine kaitsealuste taimede, üksikobjektide asukohtadest
• kinnipidamine kaitsealadel kehtestatud piirangutest;
• täiendavate geoloogiliste uuringute läbiviimine Uhaku karstialal mastiasukohtade täpsustamiseks, uuringutest sõltuvalt mastide asukohtade nihutamine või kindlustamine ning eraldi tööprojekti koostamine ehitustööde tarbeks,
• kaitsealuste taimede kasvukoha piiramine aiaga tööde teostamise ajaks,
• tööde range järelevalve.

Mõju pinnasele ja taimkattele:

• ehitusaegne tallamine ja pinnase segipööramine,
• haritava maa väljalangemine tööde teostamise ajaks põllumaana kasutamisest,
• teatud ala väljalangemine metsamaa kategooriast,
• saamata tulu mitteraieküpse metsa mahavõtmisest,
• võimalik viljaka pinnase kuhjamine mastialuste kupitsate tarbeks,
• raba- ja sooalade pöördumatu segipööramine raskete veoste kohaletoimetamisel.

Leevendusabinõud:

• tööde hea organiseerimine ja teostamine, tööliste informeerimine ja järelvalve,
• tallamist vähetaluvates piirkondades tööde teostamine külmal aastaajal või kaaluda vanade mastide äravedu ja uute kohaletoimetamist helikopteriga,
• mastialuste kupitsate jaoks vajaliku materjali saamise koha äranäitamine tööprojektis.

Mõju pinna- ja põhjaveele:

• maa hinna langus seoses metsa mahavõtmisega liinikoridoris,
• mastialuse maa väljalangemine muust kasutusest,
• ehitustöödeaegne osaline haritava maa põllumajanduslikust kasutamisest väljalangemine.

Leevendusabinõud:

• tekitatud kahjude korvamine maaomanikele,
• tasu maaomanikele liinirajatise talumise eest omal maal,
• võimalusel ehitustööde teostamine külmunud pinnasel,
• viljaka pinnase eraldi kokkukogumine ja selle kasutamine hiljem ehitustöödega rikutud maade taastamiseks.

Mõju infrastruktuurile:

• liiklusolude halvenemine trassi ehituse ajal.

Leevendusabinõud:

• tööde korrektne teostamine
• teede korrastamine raskete veoste vedamisel tekkinud kahjustustest.

Mõju inimeste tervisele

• võimalik elektrivoolu poolt tekitatud elektromagnetvälja mõju inimeste tervisele.

Leevendusabinõud:

• õhuliini kaitsevööndi nõudest kinnipidamine;
• Oru ja Narva linna piirkonnas õhuliini koridoris olevatel aiamaadel on soovitav omanikel likvideerida potentsiaalset ohtu evivad plekkehitised, traataiad jms,
• kuna ehitustegevus toimub enamasti (va 35 km ) teiste pingestatud liinide vahetus läheduses, tuleb rangelt järgida töökaitsenõudeid ja ohutusjuhendeid.

Kaitsevööndi tagamine iga liinile lähemal kui 40 meetrit asuva elamu puhul (23 tk) vajab täiendavat uurimist ning individuaalset lähenemist. Momendil ei ole piisavalt tõestatud elektromagnetvälja kahjustav mõju inimese tervisele (Maailma Terviseorganisatsiooni uurimus valmib alles 2007. a), väljaspool liinirajatise kaitsevööndit. Eestis ja ka välismaal tehtud mõõtmistulemuste kohaselt ulatub ülenormatiivne elektrivälja tugevus 15 meetrini liinist.

Häiringud:

• 330 kV pingest tekkiv akustiline müra ja raadiohäired,
• müra tekitamine trassi ehituse ajal,
• elektriliini visuaalne häiring.

Leevendusabinõud:

• raadiohäiringute vähendamise üheks tingimuseks on tööde kvaliteetne teostamine;
• müra tekitavatest toimingutest hoidumine öisel ajal.

Riskide ja võimaliku majandusliku kahju vähendamise tagatiseks tiheda infrastruktuuriga aladel on tööde korrektne tööprojektide järgne teostamine ja järelvalve, seda nii vahetult liini ehitajale kui ka laiemas kontekstis – võimalikud lühised, avariid, voolukatkestused, uitvoolud jms. Tehniliseks probleemiks on mastide püstitamine Käva ja Kukruse kaevandusväljade kohal.

Balti-Kiisa 330 kV õhuliini renoveerimise eelprojektis kavandatav tegevus on kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning puudub vastuolu kehtestatud planeeringute ning arengukavadega.

Balti-Kiisa 330 kV õhuliini renoveerimise eelprojektis kavandatavat tegevust saab rakendada, seejuures keskkonda oluliselt negatiivselt mõjutamata. Õhuliini renoveerimisel ja hilisemal kasutamisel kaasnevaid keskkonnamõjutusi saab minimiseerida ja leevendada, kui arvestatakse kõigi keskkonnaohutuse nõuetega ja eelpooltoodud leevendusabinõudega. Vajadusel kaaluda võimalusi mõnede mastide asukohtade nihutamiseks nii, et elamud jääksid väljapoole õhuliini kaitsevööndit. See eeldab iga juhu puhul individuaalset lähenemist ja eraldi tööprojektide koostamist.

Tööde käigus on vajalik ettevõttepoolne järelevalve kahjustuste minimiseerimiseks ja maastiku taastamiseks ehitustööde läbiviija poolt.

TIIU VALDMAA