Käesoleva töö eesmärgiks on 2002. a koostatud Ida-Virumaa jäätmekava ajakohastamine. Jäätmekava ajakohastamisel järgitakse jäätmeseaduse (RTI 2004, 9, 52; 30, 208) ja muudes õigusaktides antud nõudeid. Kava käsitleb kõiki jäätmeliike, olenemata nende tekkesfäärist ja ohtlikkusest. Jäätmekava ajaline perspektiiv on aastani 2013.

Loodusvarade kaevandamine ja kasutamine on aastakümnete vältel avaldanud olulist negatiivset keskkonnamõju. Maakonna geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused, loodusvarade kasutamine ja toimunud suured põhjaveerežiimi muutused on põhjustanud tööstuspiirkondades maapinnalähedaste põhjaveekihtide pöördumatut reostamist.

Valdav osa Ida-Virumaa elanikest ja ettevõtlusest on koondunud maakonna põhjaossa. Elanikkonnast elab 88% linnades. Võrreldes 2000. a toimunud rahvaloendusega on maakonna rahvastik 2003. a mõnevõrra vähenenud.

2003. a tekkis maakonnas ligi 14 550 tuhat tonni jäätmeid, mis moodustab 79% Eestis tekkivatest jäätmetest. Ohtlike jäätmete osakaal oli 2003. a kuni 98% Eestis tekkivatest ohtlikest jäätmetest – põhiliselt põlevkivituhk ja vähemal määral poolkoks. Viimastel aastatel on tekkivate jäätmete kogus kasvanud, valdavalt põlevkivi kaevandamise ja selle kasutamise suurenemise tõttu.

Ida-Virumaal tekkinud jäätmetest taaskasutati 16%. Kõige suurem on seejuures põlevkivi kaevandamisel tekkiva rikastusjäätmete taaskasutamine Põlevkivi Kaevandamise AS poolt. Põlevkivituha taaskasutamise tase ei ole suur, kokku üle 200000 tonni 2003. a, millest kuni pool kasutati Sillamäe jäätmehoidla sulgemistöödel. Põlevkivituhka taaskasutab ka Silbet Plokk OÜ. Suurem osa tekkivatest puidujäätmetest taaskasutatakse, lisaks tuuakse puidujäätmeid ka mujalt juurde.

Ida-Virumaal on toimunud viimastel aastatel olulised positiivsed muutused jäätmekäitluse vallas, seda nii tööstusjäätmete kui ka olmejäätmete osas. Olulisemad saavutused on järgmised:

  • tööstusjäätmeid tekitavad ettevõtted on jäätmekäitluse prioriteetsust suurendanud
  • mitmetes ettevõtetes on jäätmekäitlus otsustavalt paranenud
  • suhteliselt edukalt on toimunud prügilate tegevuse lõpetamine ja nende sulgemine praegusel ajal tegutseb kolm tavajäätmeprügilat – Uikala, Narva, Sillamäe.

Jäätmekäitluse edendamise üldeesmärk Eestis on järgmine: kasutada tooret ja materjali säästlikult, piirata jäätmete tekkimist ja soodustada jäätmete taaskasutamist, vähendada jäätmetest põhjustatud keskkonna saastamist, kasutada toodete valmistamisel vähemohtlikke aineid ja materjale ning arendada jäätmekäitlust, rakendades printsiipe “saastaja maksab” ja “tootja vastutus (Eesti keskkonnastrateegia, 1997; uuendatud keskkonnastrateegia projekt).

Üldised ülesanded

    • rajada Ida- Virumaal optimaalne integreeritud jäätmekäitluskohtade võrgustik
    • edendada jäätmete taaskasutamist vähendamaks prügilatesse ladestatavate jäätmete kogust ja säästmaks loodusvarasid
    • korraldada tööstus- ja olmejäätmete osas ka selliste jäätmeliikide kogumine ja taaskasutamine korraldamine, mille edasise käitlemise kulud ületavad tulusid
    • vähendada prügilasse ladestavate biolagunevate jäätmete osakaalu 30…45 massiprotsendini ladestavate jäätmete kogumassist
    • taaskasutada tekkivate pakendijäätmete kogumassist vähemalt 50 %, pakendijäätmete ringlussevõtuna vähemalt 25 % ja igast pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15 % aastas
    • hiljemalt 1. jaanuarist 2006. a kordus- ja taaskasutada aastas kõigi romusõidukite keskmisest massist vähemalt 75 – 85%, nähes ette taaskasutamise määra edasist suurendamist
    • 13. augustiks 2005 rajada süsteem elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete tasuta tagasivõtmiseks kodumajapidamistest
    • hiljemalt 31. detsembriks 2006 saavutada aastane keskmine liigiti kogumise tase vähemalt 4 kg elektri-elektroonikajäätmeid inimese kohta;
    • hiljemalt 31. detsembriks 2008 taaskasutada elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete massist vähemalt 70-80 %

 

  • tagada kõigi nõuetele mittevastavate prügilate keskkonnaohutu sulgemine ja jäätmekäitluskohtade seire ning järelhoolduse korraldamine;
  • pärast 2009. a on Ida-Virumaal kasutusel üks tavajäätmete prügila – Uikala;
  • vältida või piirata keskkonnaohtlike ainete levik pinnases, pinna- ja põhjavees;
  • tagada korrektselt töötav ohtlike jäätmete käitlussüsteem;
  • kindlustada kohaliku omavalitsuse korraldatud olmejäätmevedu;
  • suurendada ja täiustada põlevkivitöötlemise ja muude tööstusjäätmete taaskasutamist ning täiustada tööstusjäätmete sealhulgas põlevkivitöötlemise jäätmete kõrvaldamistehnoloogiat;
  • korraldada ümber põlevkivielektrijaamade tuhaärastustehnoloogia ja renoveerida või sulgeda olemasolevad tuha¬väljad keskkonnakaitse nõuete kohaselt;
  • põlevkivi töötlemisel tekkinud vedelate jäätmete ladestuskohtade keskkonnaohutu likvideerimine ja sealt eralduvate ohtlike ainete leviku tõkestamine;
  • suletud prügilate alade maastiku taastamine üldiseks kasutamiseks.

Aastakümnete jooksul on Ida-Virumaa tööstusrajoonides ladestatud väga suured jäätmekogused. Töötavate ja mittetöötavate prügilate pindala kokku moodustab kuni 2800 ha ja sinna on ladestatud ca 1000 mln tonni jäätmeid. Jäätmete käitlemiseks vajaminevad alad on tunduvalt suuremad, näiteks koos selitusbasseinidega on põlevkivituha käitlusalade üldpindala ligi 2000 ha. Jäätmetest tulenevate keskkonnamõjude allikad on järgmised:

  • jäätmete iseloom, nende ohtlikkus ja kogus;
  • kasutatav jäätmekäitlustehnoloogia ning vedel- ja tahkete jäätmete kooskäitlemine;
  • tootmise põhitehnoloogia, näiteks orgaanika sisaldus jäätmetes;
  • möödunud aegadel ladestatud jäätmed.

Keskkonnamõju on olnud ja ka praegu toimib järgmiselt:

  • keskkonna reostamine aherainemägede poolt – PAH-ide, fenoolide ja teiste ühenditega; aherainemägede põlemine on tänaseks vaibunud;
  • põlevkiviõli tootmisega seotud jäätmed – põhja- ja pinnavett reostavateks aineteks on olnud õli ja selles sisalduvad ohtlikud ained;
  • põlevkivituhk – leeliselise ringlusvee negatiivne mõju pinna- ja põhjaveele; pole suudetud vältida ka õlisaaduste sattumist ringlusvette;
  • olme- ja muude tööstusjäätmete prügilad – orgaaniline reostus;
  • maastike risustamine (prügistumine) inimeste hoolimatuse ja haldussuutmatuse tõttu.

Perspektiivsel perioodil on ette näha järgmist:

  • jäätmete üldkogus ei vähene; põlevkivi kaevandusmahtude trend on suurenev ja seega ka jäätmete kogus suureneb;
  • õlitööstuste jäätmetekke suurenemine on tõenäone, seda seoses naftahindade kasvuga;
  • lammutusjäätmete teke jääb samaks või suureneb, seda ka asbesti ja asbesti sisaldavate jäätmete osas;
  • segaolmejäätmete ka pakendijäätmete kogus suureneb, väheneda võib ladestatavate jäätmete kogus ja kasvada illegaalne ladestamine;
  • on prognoositav elektroonikaromude ja romusõidukite koguse kasv;
  • muude jäätmete kogus ja ka ohtlikkus sõltub järgmistest asjaoludest;
  • investeeringutest ja uute ettevõtete tekkest, mis võivad jäätmekoguseid lisada;
  • tehnoloogia täiustamisest ja jäätmetekke ning jäätmete ohtlikkuse vähendamisest – parima võimaliku tehnika kasutamine.

Põhilised tegevused on järgmised:

Põhilised tegevused on järgmised:

  • suuremahuliste jäätmevoogude (aheraine, põlevkivituhk, poolkoks) käitlemisel kasutavad ettevõtted ka tulevikus spetsiifilisi tehnoloogiaid, mis järgivad jäätmekava eesmärke.

Muude jäätmete puhul sõltub jäätmekäitlus ettevõtte võimalustest ja vajadustest, s.t kas arendada jäätmekäitlust ise või kasutada selleks jäätmefirmasid.

  • jäätmete sortimine nende tekkekohas;
  • eraldada segaolmejäätmed ja neist omakorda biolagunevad jäätmed, tegevused vastavalt segaolmejäätmete käitlusskeemile – ladestatakse Uikala prügilasse;
  • eraldada muud ohutud biolagunevad jäätmed – kompostimine kohapeal või üleandmine jäätmefirmale; komposti kasutamine haljastuses jne;
  • ehitus- ja lammutusjäätmed;
  • eraldada asbestijäätmed, võimalusel eraldada erinevad fraktsioonid; Narva Elektrijaamade AS asbestijäätmed ladestatakse Balti Elektrijaama tööstusjäätmete prügilasse või kasutatakse selleks Vaivara tarindprügilat:
  • püsijäätmete käitluskohtade (sortimine ja töötlemine taaskasutamiseks) rajamine Narva ja Kohtla-Järvele;
  • ohtlikud jäätmed – jäätmete eraldi kogumine ja üleandmine vastavat käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusfirmale, v.a suuremahulised jäätmevood.

Segaolmejäätmed:

  • käitluse põhiskeemiks on jäätmete sortimine, sorditud jäätmete taaskasutamisse suunamine (materjaliringe, kompostimine, põletamine energia tootmiseks) ja jääkide ladestamine prügilasse;
  • maksimaalne jäätmete sortimine kohapeal, edasist käitlust ja ladestamist nõudvate jäätmete koguse vähendamine;
  • biojäätmete eraldamine, kompostimine ja komposti kasutamine tekkekohas või jäätmejaamades (jäätmekäitlusfirmad);
  • aia- ja puidujäätmed nii era- kui ka üldkasutatavatest haljasaladelt, parkidest ja kalmistutelt, nende eraldi käitlemine;
  • kogumine ja transport;
  • hajaasustuse piirkondadesse paigutatakse soodsatesse asukohtadesse suuremahulised konteinerid;
  • jäätmete kogumisüsteem puhkealadel ja kaitsealadel;
  • segaolmejäätmete ladestuskohaks on Uikala ja lähiajal ka Sillamäe ja Narva prügila;
  • Ida-Virumaa lõunaosa jääb Torma prügila teeninduspiirkonda.

Muud olulised tegevused:

  • omavalitsusüksuste valmisolek õigusaktide nõuete täitmiseks;
  • optimaalse segaolmejäätmete ja pakendijäätmete taaskasutamise võrgustiku loomine;
  • olmelise iseloomuga ohtlike jäätmete kogumisvõrgustiku täiendamine;
  • kasutatavate tööstusjäätmete prügilate nõuetega vastavusse viimine.

Jäätmekäitluse hind ja investeeringud.

Jäätmekäitluse hind tõuseb kõigis valdkondades. Hinnatõusu põhjustavad uute jäätmekäitluse tehnoloogiate juurutamine, suurenevad transpordikulud, samuti jäätmete taaskasutamise, ohtlike jäätmete kogumissüsteemi rakendamise ja prügilate sulgemise seotud kulud.

Suured investeeringud on seotud töötusettevõtete jäätmekäitluse korrastamisega, näiteks Viru Keemia Grupp AS ja Narva Elektrijaamad AS osas.

TOOMAS IDEON