Taust. Jääkreostus tõusis teravalt päevakorda endise NL vägede lahkumise perioodil, 90-ndate aastate algul. Hiljem teadvustati ka tööstus-, põllumajandus- ja transpordiettevõtete poolt tekitatud püsiv pinnase ja põhjavee reostus.

Jääkreostusega alad ohustavad inimeste tervist reostunud joogivee tarbimisel ja mürgiste ainetega otsese kokkupuute korral, hoonete siseõhu võimaliku reostumise ning toksilise tolmu leviku kaudu. Reostunud ala kasutuselevõtt on ettevõtjale suureks majandusriskiks, sest vastutus varasema reostuse ohutustamise eest pole täpselt määratletud. Õlisaadustega reostunud põhjavee puhastamine joogiveena kasutatavaks pole teostatav.

Endise NL sõjaväest jäänud jääkreostusest on ülevaade olemas, reostuse lokaliseerimine on lõpuni viimata. Tsiviilobjektide reostus on halvemini uuritud.

Süsteemne tegevus jääkreostuse arvelevõtmiseks algas taasiseseisvumise perioodil samaaegselt endise NL vägede väljaviimisega. 1992. a lõpus alustas Keskkonnaministeerium NSVL armee tekitatud keskkonnakahjustuste inventeerimist. Reostuse hindamis- ja likvideerimistööde koordineerija oli Keskkonnauuringute Keskus. 1995. a. valmisid kaks AS Mavese koostatud ülevaatlikku aruannet: “Eesti reostunud alade koondkataloog ja kaart. Tsiviilobjektid” ja “Eesti reostunud alade koondkataloog. Inventariseeritud endiste NL sõjaväeobjektide pinnasesaaste”. See oli katse koondada tähtsam andmestik reostuskollete kohta, jaotada need ohtlikkuse alusel.

Vahepeal ilmus kogumik “Endise Nõukogude Liidu sõjaväe jääkreostus ja selle likvideerimine” Tallinn 1999. 2001. aastal valmisid uued jääkreostust käsitlevad ülevaatlikud tööd: “Ida-Virumaa jääkreostuskollete likvideerimise tegevuskava ja jäätmekava”, AS Maves, 2002,“Eesti jääkreostuskollete andmebaasi täiendamine ja investeeringute plaan”, AS Maves, 2002 ja“Ohtlike jääkreostuskollete järelvalve ja kontroll”, AS Maves, 2002. 2003. aasta lõpuks inventariseeritakse jääkreostuskolded (edaspidi JRK) asfaltbetoonitehaste osas, ülejäänud suuremate JRK osas on töö kavas viia lõpuni 2004. aastal. Need tööd annavad ülevaate jääkreostuskollete olukorrast, JRK järjestuse ohtlikkuse järgi, taaskasutamis­võimalustest ja korrastamiseks vajalikest investeeringutest.

Jääkreostuse ulatus.JRK andmebaasi on koondatud andmed üle 300 ohtliku jääkreostuskolde kohta. Eraldati kolm kategooriat JRK – eriti ohtlikud ulatusliku keskkonnamõjuga, ohtlikud olulise keskkonnamõjuga ja kohaliku tähtsusega jääkreostusobjektid. Materjal on kättesaadav Keskkonnaministeeriumis ja keskkonnatee­nistustes ning AS-s Maves.

Riikliku tähtsusega, I ja II kategooria JRK hulka kuuluvatest reostatud põhjaveega aladest, annab ülevaate tabel.

Reostunud põhjaveega jääkreostuskolded

 

JRK
nr
NIMETUS VALD/LINN REOSTUNUD  PÕHJA- VEEGA ALA ha
1 Keila-Joa raketibaas Harku vald 10
3 Paldiski keskkatlamaja Keila vald Paldiski linn 6
6 Aruküla põhjaveereostus Raasiku vald 90
7 Ääsmäe põhjaveereostus Saue vald 30
16 Ämari lennuväli Vasalemma vald 240
17 Ümarmäe katlamaja Kärdla linn 30
23 Kiviõli poolkoksi ladestus Kiviõli linn, Sonda vald 50
28 Kohtla-Järve poolkoksi ladestus Kohtla-Järve linn, Lüganuse vald 200
30 Balti EJ tuhaväljak 1 ja 2 Narva linn 400
31 Sillamäe setteväljak Sillamäe linn 40
32 Eesti SEJ tuhaväljak Vaivara vald 500
35 Sillaotsa ABT Paide vald 20
38 Moonaküla põhjaveereostus Rakvere linn 30
39 Rakvere helikopterite lennuväli Sõmeru vald 50
41 Tamsalu liipriimmutustehas Tamsalu linn 40
42 Tapa lennuväli Tapa linn 1 600
55 Tiitsu ABT Rapla vald Uurimata (>10?)
59 Raadi lennuväli ja raketibaas Tartu linn 60

 

Tabelis 1 paksus kirjas toodud JRK on põhjaveele eriti ohtlikud, Sillamäe setteväljak reostab merd. Toodud pindalad on orienteeruvad. Raadi lennuvälja JRK ohustab Tartu Meltsiveski veehaaret. Riiklike JRK seire ettepanekud on toodud aruannete “Ohtlike jääkreostuskollete järelvalve ja kontroll” lisas 1.

Jääkreostuse likvideerimistööd. Senised tööd on olnud sihipärased, ette võib heita tööde killustatust ja katkemist mõnel objektil. Kõige otstarbekam on hüljatud ohtlike jäätmete ja vedelkütuse jääkide koristamine. Väga oluline on avariide kiire likvideerimine ja operatiivsed puhastustööd Päästeteenistuse poolt. Pinnase- ja põhjaveereostuse avariijärgsete operatiivsete puhastustööde tegemiseks süsteem puudub.

Reeglina püütakse reostunud alade kasutuselevõttu elutsoonina vältida. Pinnase puhastamise lihtsaim meetod on reostunud pinnase äravedu ja käitlemine selleks spetsialiseerunud ettevõttes. Sageli levinud meetodiks on ka reostunud ala lokaliseerimine – veekindel katmine või piiramine dreenidega.

Reostunud põhjavee puhastamine joogivee nõuetele vastavaks pole võimalik. Puhastustööd on piirdunud vaba õlifaasi eraldamisega põhjavee pinnalt. Kui põhjavesi on maapinna lähedal saab reostunud vee koguda dreenide või kraavidega õlipüüdjasse. Reostuse puhastustööd puuraukudest pumpamise kasutamisel on suurusjärgu võrra kallimad.

Jääkreostuse likvideerimise põhimõtted. Jääkreostusobjekti likvideerimisel on esimeseks nõudeks hüljatud ohtlike jäätmete kiire koristamine. Seejärel tuleb likvideerida või viia keskkonnanõuetega vastavusse rajatised (mahutipargid, torustikud, kemikaalide laod). Eelisjärjekorras tuleb rakendada meetmed, mis tagavad puhta joogivee kättesaadavuse piirkonnas elavatele inimestele. Eel­nimetatud tööde lõpuleviimise järel võib kaaluda pinnase- ja põhjavee puhastustööde tegemist.

Uute jääkreostusobjektide teke tuleb välistada ohtlike ainete kasutamisel keskkonnanõuetest kinnipidamisega ja keskkonnaohtlike ettevõtete Keskkonnainspektsioonipoolse järelvalve ning kontrolliga.

Probleemid. Enamus jääkreostusest on tekkinud endise NL sõjaväe või tööstusettevõtete tegevuse tagajärjel ning keskkonnaprobleemide lahendamise eest vastutab Eesti riik. Põhjaveekihi jääkreostusest johtuv veevarustuse kallinemise kompensatsioon peab olema riigieelarves. Praktikas on linnades reostatud piirkondade veevarustus suures osas tagatud riiklike vahenditega, kuid töö pole lõpuni viidud. Täna peaks eravalduses oleva maa jäätmeseaduse alusel korrastama maavaldaja, kui lepingutega pole vastutus määratud teisiti.

Jääkreostusega tegelemine projektipõhiselt on viinud olukorrani, kus osa isegi eriti ohtlikke objekte jäetakse unustusse, kuna keegi ei esita nende kohta projektiettepanekut. Senini pole tegeletud kõigi vanade asfaltbetoonitehastega. Lahendamata on osade tööstusterritooriumide ja kaevanduste ning karjääride alade korrastamine.

Mõned omavalitsused tegelevad aktiivselt jääkreostuse kontrolli ja likvideerimisega (näiteks Tallinn, Paide), mõned ei tegele üldse. Mitmetel ettevõtetel on tehtud keskkonnauditid ja inventariseeritud jääkreostuskolded ning neist tulenevad riskid (AS Narva Elektrijaamad, Eesti Raudtee, Edelaraudtee, Tallinna Soojus), osadel aga on see töö veel tegemata.

Pole välistatud uute põhjavee ja pinnase jääkreostuskollete teke. Ohtlikud on kesk­konna­nõuetele mittevastavad vedelkütuse hoidlad. Kohalikud omavalitsused pole suutnud uuendada katlamajade mahutiparke. Viimased suuremad jääkreostuskolded kujunesidki Kärdla (1992) ja Aruküla (1994) katlamajades aset leidnud avariide tagajärjel. Reaalset ohtu kujutavad hüljatud kütusehoidlad ja vanades ladudes vedelevad peremeheta kemikaalid. Kõik sellised objektid ei ole arvele võetud ega järelevalve all.

Kokkuvõtteks. Majanduse arendamisel tuleb jääkreostusega seotud riskidega paratamatult arvestada. Rikutud maastike ja reostunud põhjavee ning pinnasega alade pindala tuleb lugeda oluliseks keskkonnaindikaatoriks. Iga ametkond peab ohjeldama jääkreostusest tulenevaid ohte oma haldusalal.

Riik peab tagama maastike ohutuse inimestele ja soodustama rikutud alade kasutuselevõttu. Reostunud alade taaskasutamist tuleb toetada puhastustööde kaasrahastamisega riigi ja EL fondide arvel. Selline poliitika vähendaks survet uute looduslike ja põllualade hõivamisele linna ümbruses.

Jääkreostuse ohutustamise programm jääb lähemaks aastakümneks riikliku keskkonna­strateegia osaks. Jääkreostuse alaprogramm on üheks jäätmekava ja veemajanduskava siduvaks lüliks. Kuna jääkreostus ohustab otseselt veehaardeid ja põhjavett, võib selle alaprogrammi koordineerimine jääda veeosakonnale.

Vajalik on info säilimine jääkreostuskollete kohta ja nende mõjutsoonis elavate inimeste tervise kaitse ohtlike ainete mõju eest. Ulatusliku põhjaveereostusega aladel tuleb teha riiklikku seiret. Jääkreostuse kontrolliks tuleb omada perioodiliselt uuendatud infokaarte kõigi riikliku tähtsusega JRK-te kohta. Lahendada tuleb ka üksiktarbijate varustamine tervisele ohutu joogiveega.

Mati Salu; Madis Metsur