Töö eesmärgiks oli Pandivere veekaitsealal paiknevate prügilate kaardistamine ja nende keskkonnariski hinnang. Keskkonnariski hinnang annab aluse prügilate sulgemise järjekorra ja tehnoloogia valikuks.

Vaadeldud 56 prügilal määrati 1999 aasta suvel nende koordinaadid, pindala, maht ja ladestatud jäätmete iseloom. Pindala järgi jagunesid prügilad (olme- ja tööstusjäätmed) järgmiselt: kuni 0,5 ha – 18; 0,5-1,0 ha – 10; üle 1,0 ha – 14. Loomade matmiskohtade pindalad olid reeglina kuni 0,1 ha suurused. Enamus matmiskohtadest olid mahajäetud ja võssakasvanud.

Ligi pooled segaolme- ja tööstusjäätmete prügilatest paiknevad vanas karjääris. Endistes prügilates paiknevate suuremate prügilate (Koeru, Sargvere, Koeravere, Tamsalu, Moora) jäätmelade on valdavalt anaeroobne. Kindlasti on anaeroobsed tingimused Tapa ja Ussimäe prügilas.

Suhtelise keskkonnariski hinnangul on arvestatud: prügila suuruse, jäätmete iseloomu, prügila paiknemise ja ohustutava objekti kaugusega. Suuremat keskkonnariski omavad Aravete, Ambla, Koeru, Sargvere, Koeravere, Tamsalu, Tapa, Ussimäe, Väike-Maarja prügila. Vanades karjäärides paiknevate prügilate põhi võib olla pikaajalise kasutamise tagajärjel kolmateerunud ja põhjal on alaline nõrgvee kiht (näiteks Koeru prügila).

Järgnevaks sammuks on Pandivere prügilate sulgemise kava koostamine, koos sulgemise tüüplahenduste ja kulude optimeerimisvõimaluste selgitamisega.