AS Vabariigi Valitsus kehtestas 3. aprilli 2001. a määrusega nr. 124 “Vesikondade ja alamvesikondade nimetamine” Pandivere põhjavee alamvesikonna. Vesikond või alamvesikond on veeseaduse tähenduses valgalade majandamise põhiüksuseks määratud üht või mitut valgala koos põhjaveega hõlmav ühes ringpiiris maismaa- või veeala. Pandivere põhjavee alamvesikond hõlmab osaliselt nelja pinnavee alamvalgala. Vee kaitse ja kasutamise abinõud planeeritakse alamvalgala veemajanduskavas.

Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava projekt valmis 2002. aasta suvel. Veemajanduskava koostamisse on algusest peale kaasatud kohalike omavalitsuste spetsialistid. Avalikkuse informeerimisega on tegelenud Järvamaa (koordinaator) ja Lääne-Virumaa keskkonnateenistused. 2002. aasta III kvartalis täiendati veemajanduskava projekti avalikustamise käigus laekunud ettepanekutega1. Nimetatud töö moodustab käesoleva kausta põhiosa.

Veemajanduskava projekt on kooskõlastatud EV Keskkonnaministeeriumi, Järvamaa ja Lääne-Virumaa keskkonnateenistuste ning alamvesikonna territooriumitele jäävate omavalitsustega.

2003. aasta kevadel ilmus trükisena kokkuvõte Pandivere põhjavee alamvesikonna projektist (lisatud VMK projektile, käesoleva sissejuhatuse järel).

Võrreldes 2002. aastal valminud Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava projektiga on tekkinud vajadus seoses seadusandluse muutumise ja uute õigusaktide vastu võtmisega2 järgmiste tegevuste lisamine meetmetesse:

  • kambriumi-vendi põhjaveevarude ümberhindamine aastaks 2013;
  • põllumajandustootmise piirkondlikul intensiivistumisel tuleb hakata neis piirkondades üksiktarbijatele rajama uusi puurkaeve kvaliteetse joogivee saamiseks.

Samuti on valminud mõned 2002. aasta meetmekavas märgitud projektid. Näiteks Tõrma ja Piira külad on ühendatud Rakvere linna veevõrku, rajatud on uus reoveepuhasti Porkunis, alustatud on Albu ja Ahula asulate veevarustussüsteemide rekonstrueerimisega, Viisu küla ja Roosna-Alliku aleviku kanalisatsioonitrasside renoveerimisega, korrastatud on Roosna-Alliku veisefarmi sõnnikumajandust jne.

Endiselt on probleemiks erinevate institutsioonide veekaitse ja -kasutuse alane koostöö Pandivere põhjavee alamvesikonnas. Tõsiseks probleemiks on tõsiasi, et loomakasvatushoonete keskkonnarajatistesse pole viimase 10 aasta jooksul midagi investeeritud. Olukorda on oodata pööret Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga kui avanevad erinevad EL tõukefondid – Eesti riiklik arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks, ühtne programmdokument 2003–2006 (vaata http://www.fin.ee/) ja Maaelu arengukava 2004-2006 toetused põllumajandusele (vaata http://www.agri.ee/).

Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2003.a määrusega nr 17 kehtestati Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala ja kaitse-eeskiri. Pandivere põhjavee alamvesikond moodustab selle nitraaditundliku ala Pandivere nitraaditundliku piirkonna. Keskkonnaministri 30.06.2003 käskkirjaga nr 487 on määratud nitraaditundliku ala valitsejad. (vaata Keskkonnaministeeriumi vee valdkonna õigusloome lehekülge). Väljatöötamisel on nitraaditundliku ala tegevuskava, mis käsitleb nitraadidirektiivis ettenähtud meetmeid. Sõnnikumajanduse korrastamiseks on planeeritud toetus Maaelu Arengukava ühenduse nõuetega vastavusse viimise meetme raames.

Projekti Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava rakendamist toetav arendustegevus käigus kaasatakse eri institutsioone ja üldsust veemajanduskava elluviimisel, viiakse võimalikult paremasse kooskõlla Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava ja Maaelu Arengukava meetmed, arendatakse järelevalve ning seire rakendusskeemi, koostatakse juhendmaterjal allikate ja karsti kaitse viimiseks praktilisele tasandile.

Keskkonnaministeeriumi viimane teadaolev seisukoht on, et Pandivere Riiklik Veekaitseala, mis moodustati 1988. a, tuleb seadustada. Kui otsustatakse seadustada Pandivere Riiklik Veekaitseala, jääks Pandivere põhjavee alamavesikonna veemajanduskava veekaitsealal toimuva tegevuse alusdokumendiks.

Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava ametlikud avalikustamiskoosolekud toimusid 28.10.2003 kell 10.00 Paides Kesk-Eesti Arenduskeskuses, Tallinna 58 ja 29.10.2003 kell 11.00 Rakveres Lääne-Virumaa Keskraamatukogu saalis, Lai tn 7. Veemajanduskava projektiga saab tutvuda Järvamaa keskkonnateenistuses Wiedemanni 13, Türil ja Lääne-Virumaa keskkonnateenistuses Kunderi 18, Rakveres. Avaliku väljapaneku kestus on 6 kuud.

Pärast avalikustamise käigus laekunud ettepanekute analüüsi ja VMK täiendamist on võimalik kõigil asjahuvilistel osaleda veemajanduskava projekti avalikustamise lõppkoosolekul.

Veemajanduskava koostajad on tänulikud kõikide avaliku väljapaneku kestel laekunud ettepanekute ja märkuste eest.

1 27.06.2002 toimus veemajanduskava projekti tutvustav seminar Kesk-Eesti Arenduskeskuses Paides, millele eelnesid üldised veemajanduskava tutvustavad seminarid omavalitsuste spetsialistidele ja piirkonna ettevõtjatele. Infot tegevusest on jagatud raadio ja ajalehtede kaudu.

2 Sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määrus nr 1, Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi ja kontrollinõuded;

Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2003. a määrus nr 17 , Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri <style=’margin-top:0px; font-family:verdana;=”” font-size:14px’=””>Tiiu Valdmaa