Tellija: Paide Linnavalitsus

Sillaotsa soolaliivaladu asub lameda moreenkünka kagujalamil, kus 7…9m paksune pinnakate koosneb savikas-kruusasest täitepinnasest ja saviliivmoreenist. Kagus on madal sesoonselt üleujutatav lodu, kus moreeni katab kuni 3,6m paksune turbakiht. Uurimispiirkond jääb Alamsiluri Raikküla lademe Kullamaa kihistu lubjakivi (dolomiidi) avamusalale.

Aastakümnete jooksul hoiti ja segati siin vettpidava katendita platsil soola (kloriide). Maapinna kallakuse tõttu valgus soolane vesi lodusse, kus võsa ja puud hävisid. Sademete veega imbusid kloriidid pinnasesse ja põhjavette. 1995.a. valmis kloriidide hoidmiseks betoonpõrandaga hoone ja soolase vee madalamale valgumise takistamiseks kuhjati piki krundi kagupiiri lame pinnasevall. Käesoleval ajal on soola ja liiva segu kasutamine oluliselt vähenenud ja nende segamine toimub asfalt¬katendiga platsil, kust see kohe teedele viiakse. Seega on uue reostuse juurdetulek siin tunduvalt vähenenud.

Kloriidide sisaldus pinnases ei ole meil õigusaktidega normeeritud. Pinnas on soolane (Cl >1000mg/kg) laohoone ümbruses ning sellest kirde- ja kagu pool madala lodu ca 1,6ha suurusel maa-alal ja selle ligikaudseks mahuks on keskmiselt 8m paksuse pinnakatte juures 120 000m³.

Maapinnalähedane põhjavesi (pinnasevesi) levib täitepinnases, turbas ja moreenis ning see on vettpidava kihi puudumise tõttu aluspõhjakivimites leviva põhjaveega hüdrauliliselt seotud. Vesi on vaba¬pinnaline ja selle tase oli välitööde ajal 1…2,6m, lodus 0…1m sügavusel maapinnast. Peaaegu kogu uuritud alal on pinnasevees kloriide joogiveeallikana kasutada kavatsetava põhjavee piirväärtusest (350mg/l) rohkem.

Põhjavesi levib lubjakivis. Survelise vee tase oli välitööde ajal 1,35…2,25m sügavusel maapinnast ja seega toimub uuritaval alal põhjavee toitumine sooldunud pinnaseveega. Põhjavee regionaalne toiteala on Pandivere kõrgustik, vee üldine liikumis¬suund on põhjast lõunasse. Neli Paide linna uue, Vodja veehaarde 30m sügavust puurkaevu jäävad uuritud alast 1,1km kagu poole.

Lubjakivis sisalduvas põhjavees jäid kõigist 3 punktist võetud proovis kloriidide sisaldused käesoleval aastal alla 300mg/l. Varem on laohoonest 200m lõuna pool asuva Paide linna veehaarde seirepuuraugu vesi olnud soolakas, sisaldades 405…2577mg/l Cl. Kõrgenenud kloriididesisaldust (kuni 964mg/l) on fikseeritud ka soolaliivalaost ca 1km lõuna pool asuvas veehaarde seirepuurkaevus ja ajutiselt ka veehaardest lääne pool olevates seirepuuraukudes. Kahes Paide linna veehaarde idapoolses puuraukaevus on Cl sisaldus olnud siiani normi piires, läänepoolseimas aga ületas soolsus 2003.a joogiveeallika piirväärtust. Kloriidide sisalduse suurenemine Paide linna veehaarde puurkaevude vees soolaliivalaost lähtuva reostuse tõttu ei ole ka edaspidi sademetevaestel aastatel välistatud, kuid on vähetõenäone et see ületaks 2003 aasta taset.

Pinnas ja pinnasevesi isepuhastuvad sademete vee lahjendaval toimel väga aeglaselt (>100a), kuid kloriidide lisandumine sooldunud pinnasest põhjavette jätkub kogu selle perioodi jooksul. Reostuse likvideerimiseks on mitmeid võimalusi, kuid takistuseks on suured mahud ja eemaldatud sooldunud pinnase või vee edasine käitlemine.

Kõige lihtsamaks, kuid kalliks lahenduseks on soolase pinnase väljakaevamine ja puhtaga asendamine. Eemaldada tuleb ka süvendisse kogunenud soolane vesi. Soolane pinnas tuleb ladestada vettpidavale alusele (kilele), kattes kuhila samuti vettpidava materjaliga.

Teine võimalus on pinnasest soolase vee eemaldamine dreenide võrguga. Ka siin on probleemiks eemaldatud soolase vee käitlemine, kuid väiksemate ühekordsete koguste tõttu realistlikum.

Lihtsaim võimalus põhjaveehaarde kloriidikoormuse vähendamiseks on sooldunud lodu korrastamine, mille tagajärjel väheneks siit infiltreeruva sooldunud pinnasevee kogus. Selleks on soovitatav sooldunud alalt sademete vesi kõrvale suunata, loobuda siin pinnavee paisutamisest, kuivendada ala nõvadega ning metsastada sobivate kultuuridega. Aruande koostaja soovitab rakendada see variant.

Tulevikuks on kloriidide sisalduse ootamatu (vähetõenäose) suuremise korral varus põhjavee¬haarde raskuskeskme nihutamine ida suunas, suurendades idapoolsetest puuraukudest väljapumbatava vee kogust. Vajadusel võib veehaarete ka ida suunas laiendada, rajades siia 1-2 uut puurauku. Seda võib kaaluda ka veevajaduse olulise suurenemise korral.

TOOMAS KUPITS