Suur-Sõjamäe raba piirkond oli enne tööstus- ja äripiirkonna teket kujunenud linna prügimäeks. Prügilasse on XX sajandi 50ndail – 70ndail aastail ladestatud kuni 5,5 m paksuselt prügi, tööstusjäätmeid ja ehitusprahti ning ohtlikke aineid (raskemetalle ja naftasaadusi) sisaldavaid jäätmeid. Naftasaaduste sisaldus põhjavees ületas paiguti 4 g/l. Suures osas on reostus tänapäeval alles ja kaetud täitepinnase või mitmesuguste jäätmetega. Looduslik pinnaveevõrk puudub, sademevesi juhitakse sademeveekanalisatsiooni.

Sõjamäe raba reostusuuring tehti varasemate uurimistööde materjalide ja käesoleva töö raames rajatud 24 puuraugu andmete põhjal.

Sõjamäe raba on kujunenud loode-kagusuunalisse aluspõhja kulutusnõkku. Uuritud ala pinnakatte paksus on kuni 9,4 m ja see koosneb täitepinnasest (s.h prügist), turbast, sapropeelist, mitmesuguse terasuurusega liivast, kruusast, saviliivast, liivsavist ja saviliivmoreenist. Turbast kõrgemal lasuv prügi ja täitepinnas on reostunud naftasaaduste, PAH-de, 1- ja 2-aluseliste fenoolide ning raskmetallidega ligi 9 ha.

Maapinnalähedane põhjavesi levib täitekihis ja turba all lamavates liivpinnastes. Veetase asus uuringute ajal (09.2007.a) 0,4-5,1 m sügavusel maapinnast. Maapinnalähedane põhjaveekiht on reostunud naftasaaduste, PAH-de ja 1- ning 2-aluseliste fenoolidega kokku ligi 27 ha. Lubjakivis leviv põhjavesi on kaitsmata.

Reostunud vee kandumine prügila piirest väljapoole ja sügavamatesse põhjavee kihtidesse on piiratud vett halvasti juhtivate pinnastega (saviliivmoreen, saviliiv, liivsavi ja tihenenud turvas). Reostuse levimine laiemale alale on võimalik vaid väikestes kogustes ja kontsentratsioonides, mis jäävad oluliselt alla põhjavee piirarve. Suurt riski ümbruskonna elusloodusele siin ei ole. Reostunud põhjavesi liigub tõenäoliselt sademeveekanalisatsiooni ja teetrassi alustammide rajamisel tekkinud kobestatud täitepinnaseid pidi.

Eraldi piirkondadena, mis pole seotud prügila reostusega, on piirkonnad lõuna pool raudteed ja endise EK Peterburi tee 83 bensiinijaama ümbruses. Neis piirkondades on reostuse arvatavaks põhjuseks raudtee vagunite seisualal toimunud võimalikud naftasaaduste lekked ja praegusel Hydroscand AS territooriumil olnud kunagise bensiinijaama lõpuni likvideerimata reostus.

Joonis: Sõjamäe raba reostuse levik

MATI SALU