Tapa sõjaväelennuvälja lennukipetroolireostuse puhastustöid on AS Maves teinud Keskkonnaministeeriumi tellimusel alates 1991. aastast. Algselt kaardistati naftasaadustega reostunud ala pindalaks 16 km2 (kaasa arvatud Tapa linna territoorium), millest 6 km2 suurusel alal oli põhjavee pinnal oli vaba lennukikütuse kiht. Puhastustöid alustati 1993. aastal koostöös Taani firmaga Hedeselskabet ja Taani riigi poolt tagastamatu abina saadud pumpamistehnika (spetsiaalselt selleks komplekteeritud konteinerjaamad) abil. Aastatel 1996. kuni 1999 teostas AS Maves puhastustöid iseseisvalt.

Puhastustööde jooksul on seitsme aastaga põhjavee pinnalt välja pumbatud üle 110 m3 separeeritud lennukikütust. Separeeritud lennukikütus on üle antud Tapa linna vedelkütuse katlamajale. Puhastustööde tulemusena on üle kahe korra on vähenenud vaatluspuuraukudes veepinnal oleva lennukikütuse keskmine paksus (51 – 21 cm) ning mõnevõrra vähenenud vaba lennukikütuse kihiga ala pindala. Prognoositav põhjavee pinnal olev vaba lennukikütuse hulk, mis võib olla pumpamistega veel kättesaadav, on ca 77 m3.

Tööde tulemusena on vähenenud reostunud põhjavee jõudmise tõenäosus Tapa linna veevarustuses kasutatavasse ordoviitsium-kambriumi veekihti. Vaba lennukikütusega reostunud põhjaveega ala äärealadel paraneb mõnevõrra vee kvaliteet, mis võimaldab kasutada seda tehnilisel otstarbel, mitte joogiveena. Samuti luuakse piirkondades, kus kütusekihi paksus on vähenenud, võimalus looduslike isepuhastusprotsesside kiiremaks arenguks. Vaba lennukikütusekihi paksuste seirega saadakse kogemus ja ettekujutus sarnase põhjaveereostusega piirkondade veekvaliteedi muutumisest.

AS Maves on teinud ettepaneku Tapa lennuvälja piirkonnas seire ja puhastustööde jätkamiseks kuni säilib võimalus veepinnalt vaba lennukikütuse väljapumpamiseks ja kuni tööde hind püsib majanduslikult vastuvõetav

MATI SALU