Arendaja: Põhivõrk OÜ

OÜ Põhivõrk (arendaja)saatis 16.03.2006 otsustajatele (16 omavalitsust, mida läbib rekonstrueeritav elektriliin või selle alternatiiv) kirjad palvega algatada keskkonnamõju hindamine (edaspidi ka KMH) Tartu-Viljandi-Sindi alajaamade vaheliste 110 kV õhuliinide rekonstrueerimiseks kaheahelaliseks 330/110 kV ülekandeliiniks.

Liin algab Tartu linnas asuvast Tartu 330 kV alajaamast ning lõpp-punktiks on Pärnumaal Sauga vallas asuv Sindi 330 kV alajaam. Enamuse trassi ulatuses on rekonstrueeritud 110 kV õhuliinimastidele täiendavalt paigaldatud ka 330 kV õhuliin. Alates Surju vallast lisandub teine 330 kV ahel, mis võimaldab tulevikus täiendava 330 kV õhuliiniühenduse väljaehitamist ka Läti elektrivõrgu suunal. Paikuse vallast lisandub rekonstrueeritavale liinile üks olemasolev 110 kV ahel, antud kohast kuni Sindi alajaamani on olemasolev 110 kV õhuliin kaheahelaline. Niimoodi, 4-ahelalisena (2×330 kV ja 2×110 kV), kulgeb liin Sindi alajaamani välja.

Kavandatava tegevusega seoses pakuti välja kolm peamist alternatiivi:

  • 0.-alternatiiv (kavandatavast tegevusest loobumine);
  • 1.-alternatiiv liini kulgemine mööda olemasolevat trassi;
  • 2.-alternatiiv liini rajamine nii, et see kahjustaks võimalikult vähe looduskeskkonda ja kaitsevööndisse ei jääks eluhooneid.

Joonis. Elektriliini kulgemine.

Kuna kõikide alternatiivide puhul on tegemist sarnaste keskkonnamõjudega käsitleti mõjude kirjeldusi ja leevendusmeetmeid ühtsena. Alljärgnevalt on toodud Elektriliini rajamisest eeldatavalt tekkivad keskkonnamõjud ja nende leevendusmeetmed.

Mõju kaitsealustele taimedele, kaitsealustele üksikobjektidele, kaitsealadele, ajutiste piirangutega aladele - negatiivne mõju:

  • ehituse käigus taimede kasvukohta võimalik kahjustamine;
  • kaitsealuste üksikobjektide võimalik kahjustamine;
  • kaitsealade (sh maastikukaitsealad, loodushoiualad, linnuhoiualad jt) võimalik kahjustamine;
  • lindude hukkumine liinides.

Leevendusabinõud:

  • töö teostajate informeerimine kaitsealuste taimede, üksikobjektide asukohtadest;
  • tööpiirkonnas asuvate kaitsealuste taimede kasvukoha piiramine aiaga või märkkelindiga tööde teostamise ajaks;
  • kinnipidamine kaitsealadel kehtestatud piirangutest;
  • trassi nihutamine nii, et oluline keskkonnamõju leeveneks või kaoks;
  • metsatööde teostamine perioodil 15.08-15.03 (välja arvatud tabelites 7-9 toodud juhtudel);
  • liinide märgistamine lindudele.

Mõju pinnasele ja taimkattele - negatiivne mõju:

  • teatud ala väljalangemine metsamaa kategooriast;
  • tuulepesade teke peale kaitsevööndite laiendamist;
  • saamata tulu mitteraieküpse metsa mahavõtmisest;
  • ehitusaegne tallamine ja pinnase segipööramine;
  • haritava maa väljalangemine tööde teostamise ajaks põllumaana kasutamisest;
  • võimalik viljaka pinnase kuhjamine mastialuste kupitsate tarbeks;
  • põllumajandusmaa viljelusväärtuse vähenemine;
  • raba- ja sooalade pöördumatu segipööramine raskete veoste kohaletoimetamisel;
  • maa prügistumine rekonstrueerimise käigus (nt isolaatorite purunemisel tekkinud klaasikillud).

Leevendusabinõud:

  • Pärnu maakonnas võimalikes kohtades trassi nihutamine nii, et läänekaarte tuultele avatud olemasolev kaitsevööndi äär kattuks uue kaitsevööndi äärega (välja arvatud tabelites 7-9 toodud erijuhtudel);
  • tööliste informeerimine piirkonnas tööde eripäradest;
  • tööde teostamine tallamist vähetaluvates piirkondades külmal aastaajal;
  • pehmetel pinnastel teenindusteede asukohtade näitamine tehnilises projektis ning kooskõlastamine maakonna keskkonnateenistuse spetsialistiga, vajadusel ka maaparandusbürooga;
  • mastialuste kupitsate jaoks vajaliku materjali saamise koha äranäitamine tööprojektis;
  • tööde lõppemisel maapinna korrastamine ja koristamine.

Mõju pinna- ja põhjaveele -negatiivne mõju:

  • liinitrassi rajamisaegne võimalik veekogude kallaste lõhkumine;
  • teenindusteede rajamisel võimalik pinnaveerežiimi muutmine, üleujutatud alade tekkimine;
  • masti vundamentide rajamisel ja raskete masinatega pehmel maal sõitmisel võimalik olemasoleva drenaaži lõhkumine,
  • võimalikud avariid kütuse või õlidega rasketehnika tankimisel.

Leevendusabinõud:

  • ehitustööde korralik teostamine;
  • teenindusteede asukohtade näitamine tehnilises projektis ning kooskõlastamine maakonna keskkonnateenistuse spetsialistiga, vajadusel ka maaparandusbürooga;
  • drenaažikollektorite asukohtade väljaselgitamine ning tööprojektide koostamine drenaažkuivendusega aladel, nende kooskõlastamine omavalitsuste spetsialistidega;
  • lõhutud drenaažisüsteemide taastamine;
  • nõuetekohane tankimine ja jäätmekäitlus.

Mõju omandisuhetele ja maakasutusele -negatiivne mõju:

  • maa hinna langus seoses metsa mahavõtmisega liinikoridoris ja liini kaitsevööndis kehtestatud piirangutega;
  • mastialuse maa väljalangemine muust kasutusest;
  • ehitustöödeaegne osaline haritava maa põllumajanduslikust kasutamisest väljalangemine;
  • umbrohu levik põllumaal.

Leevendusabinõud:

  • tekitatud kahjude korvamine maaomanikele;
  • tasu maaomanikele liinirajatise talumise eest omal maal;
  • võimalusel ehitustööde teostamine külmunud pinnasel;
  • viljaka pinnase eraldi kokkukogumine ja selle kasutamine hiljem ehitustöödega rikutud maade taastamiseks;
  • raskete veokitega sõitmine haritaval maal võimalikult liini läheduses ja ühises jäljes;
  • umbrohutõrje mastide all võiks kuuluda maaomanikule makstava talumiskohustuse eest saadava tasu hulka.

Mõju infrastruktuurile -positiivne mõju:

  • tõuseb põhivõrgu töökindlus läbi mille paraneb Lõuna ja Lääne – Eesti elektrivarustus;
  • väheneb vanadest amortiseerunud liinidest tingitud oht inimestele ja loodusele;
  • kohalikud teed, mis on praegu halvas seisukorras korrastatakse raskete masinatega läbimiseks.

Negatiivne mõju:

  • liiklusolude halvenemine trassi ehituse ajal.

Leevendusabinõud:

  • teede korrastamine ehitustegevuse käigus tekkinud kahjustustest.

Mõju inimeste tervisele -negatiivne mõju:

  • võimalik elektrivoolu poolt tekitatud elektromagnetvälja mõju inimeste tervisele.

Leevendusabinõud:

  • õhuliini kaitsevööndi nõudest kinnipidamine.

Häiringud -negatiivne mõju:

  • 330 kV pingest tekkiv akustiline müra ja raadiohäired;
  • müra tekitamine liini ehituse ajal.

Leevendusabinõud:

  • raadiohäiringute vähendamise üheks tingimuseks on tööde kvaliteetne teostamine;
  • müra tekitavatest toimingutest hoidumine öisel ajal;
  • seadusandluses ettenähtud mürataseme normatiividest kinnipidamine.

Riskide ja võimaliku majandusliku kahju vähendamise tagatiseks tiheda infrastruktuuriga aladel on tööde korrektne tööprojektide järgne teostamine ja järelvalve.

Vastavalt arvesse võetud leevendusmeetmetele ja alternatiivide kaalumisele saadi võimalike lahenduste paremusjärjestus (alates eelistatuimast):

  1. alternatiiv 2
  2. alternatiiv 0
  3. alternatiiv 1

Alternatiivile 2 oli välja pakutud seitse alamalternatiivi:

  • Viiratsi vallas Surva asula lähedal viia trass tihedamalt asustatud alast ümber põhja poolt;
  • Saarepeedi vallas Tänassilma jõe Vanavõidu luha juures viia trass tihedamalt asustatud alast ümber mööda Viljandi-Põltsamaa maantee (nr 51) lõunakülge;
  • Saarde vallas suunata 330 kV liin otse itta nii, et see ei läbiks Kilingi-Nõmme linna;
  • Kilingi-Nõmme linna lähedal 330 kV liini linnast mööda suunamine;
  • Kilingi-Nõmme linna lähedal Marana metsise elupaigast trassi möödasuunamine;
  • Surju vallas trassi ümbersuunamine Valgeraba kaitsealast idapoolt;
  • Trassi ümbersuunamine Sindi linnast ja Sauga valla tiheasustusalast.

Kaalumise tulemusena selgus, et eelistatud on alternatiiv 2 koos alamalternatiiviga 2.5. Kuna alamalternatiivi 2.5 piirkonnas on tegemist metsise mängualaga (kaitsealune loodusobjekt), siis eksperdi poolt on soovituslik eelistada liini väljaehitamisel alamalternatiivi.

Kõikidele KMH aruandluse käigus laekunud küsimustele ja ettepanekutele on vastatud ning nendega on hindamise käigus arvestatud.

KARL KUPITS, TIIU VALDMAA