Tellija: Tamsalu Vallavalitsus

Porkuni järv asub Ülemordoviitsiumi Porkuni ja Pirgu lademe lubjakivisse lõikunud kagu-loodesuunalise aluspõhjavagumuse alguse kohale moodustunud orus, millega ristub lõuna-põhjasuunalise oosi algus. Peamiselt saviliivmoreenist (s.h lokaalmoreenist) ja oosi piirkonnas (loodeosas) ka kruusast koosneva pinnakatte paksus Suurjärve ida- ja kaguosas on 2…5m, lääneosas, Lossisaare ümbruses aga üle 10m.

Järve põhi on kaetud mudakihiga, mis on paksem (>1m) Alumises järves ja Suurjärve põhjatipus. Enamasti on muda aga alla 0,5m, Suurjärve kaguosas ja keskosa kirdekalda piirkonnas mudakiht puudub. Veekogus tehtud 64 sondeerimispunkti alusel arvutati muda mahuks 115000m³. Orgaanilistest setetest on Suurjärve kaguosas laiguti turvast, mille paksus võib ületada paari meetri piiri. Ka kaguosa saartel on suure tõenäosusega kõduneva pilliroo all turvast.

Porkuni järv on põhjavee(allika)toiteline. Kuna veekogu põhja ja lubjakivi vahel märkimisväärne vettpidav kiht puudub, sõltub järve veetase põhjaveerežiimist ning veevaestel aastatel jääb see kuivaks. Viimase 36a põhjaveerežiimi vaatlusandmetel ulatub veetaseme kõikumise amplituud 7,5 meetrini. Alla kriitilist piiri on veetase langenud korduvalt, näidates viimasel aastakümnel sagenemistendentsi. Varasemad põhjaveetaseme miinimumid on ulatunud järve põhjast (abskõrgus 105m) kuni 1,5m madalamale, 2006.a langes see 2m ja 2003.a isegi 3,5 meetrit sügavamale.

Porkuni järve vee-, kalda- kui ka piirnevad maismaakooslused on tekkinud ja arenenud lubjarikkal pinnasel, mullal või turbal. Olulist mõju taimestikule omab inimene. Peaaegu kogu järve kesk- ja loodepoolne osa on inimtegevusest tugevalt mõjutatud. Mitmes kaldalõigus on looduslik taimkate hävitatud ja sinna on hakanud levima juhuslikud ühe-aastased taimed ning taimed ümbritsevatelt aladelt. Enam-vähem looduslikke või mõõduka inimmõjuga kooslusi esineb järve kaguosas.

Veekogus ja selle kallastel kaitstavaid liike (peale vesiroosi) ja haruldasi kooslusi ei tuvastatud. Porkuni järve kaldakooslused on kohastunud ajutiste, kuni paarikuiste üleujutustega ning mõnekuuliste põuaperioodidega. Järve veetaseme väikesed muutused veetaimede olemasolule tuntavat mõju ei avalda. Põua-aastatel võib mingil määral langeda liikide ohtrus. Üleujutuste mõju ohtrusele ei ole tõenäoliselt märgatav.

Järve vee-elustiku säilitamiseks võiks kaaluda sinna reservuaari moodustamist, mis sisaldaks vett ka siis, kui ülejäänud veekogu ära kuivab. See peab olema nii suur ja sügav, et säilitaks kuivaperioodi jooksul elutalituseks vajaliku temperatuuri- ja hapnikurežiimi.

Ala geoloogilisest ehitusest lähtuvalt on võimalik süvendada veekogu loodeosa Lossisaare või läänekalda juures. Põhjaveetaseme režiimi arvestades oleks peaaegu täielikult tagatud vee säilimine praegusest järve põhjast 5m sügavama basseini korral, kuid valdavalt päästaks olukorra ka 3 m sügavune süvend. Eelpooltoodust madalama kaevise korral tuleb selle põhi muuta vettpidavaks, kuid põhjaveelise (allikalise) toite tõttu ei pruugi isolatsioonikiht jääda püsivaks ja see võib altpoolt tuleva veesurve tõttu puruneda. Järve ulatuslik ümberkujundamine muudab selle edaspidisest hooldusest sõltuvaks

Tööga seotud häiringute mõju vähendamiseks teistele veekogu osadele tuleks süvendamine planeerida veetaseme madalseisu perioodi ja seega sõltub ehitamisvõimalus otseselt kliimast. Kõik järvega seotud tööd vajavad keskkonnamõju hindamist ning projektid peavad olema kooskõlas Porkuni Maastikukaitseala kaitse-eesmärkidega.

Porkuni järve põhja reljeef

TOOMAS KUPITS